teisipäev, 16. september 2008

Mai, ma vabandan, et nii kaua läks sinu appi karjele vastamiseks, aga vahepeal ikkagi oli öö ning ülikoolis oli ka vaja käia. Ikkagi vabandan.
Täna ma istusin peahoone neljandal korrusel lihtsalt seina äärde maha. Ma ei jõudnud enam mitte midagi teha. Ma oleks nii tahtnud koju magama minna, kuid kahjuks oli mul 45 minuti pärast algamas uus loeng. Ma lihtsalt vajusin! Ja ma ei tee nalja. Panin siis endale kõrvaklapid kõrva ning lihtsalt istusin seal. Täiega äge oli näha, millised inimesed mööda kõnnivad. Mõnel oli täiega kiire ning mõni käis ausõna nagu tigu ringi. Mõni käis üksipäini mööda seina ääri ning mõned gruppide kaupa. Mõne jaoks oli peaaegu iga teine inimene tuttav ning mõni käis lihtsalt silmad maas.
Me tihti ise ei taipagi, et inimesed meid jälgivad ning loevad meie käitumisest nii palju välja. Iga meie liigutus võib kellegi jaoks midagi tähendada. Ja me ei pruugi seda mitte kunagi teada saada.

3 kommentaari:

Mare ütles ...

Jep, sul on jällegi õigus - võivad muide ka valesti välja lugeda ja siis on eriti kurb, kui me sellest kunagi teada ei saa.

oh-happy-day ütles ...

awww... jah.
Mul tead, on üks uus postitus juba ka küpsemas ja see suhteliselt sinu omaga seoses:)
Kalli!

triinukeedus ütles ...

hei liisi :)!
kas toesti ulikooli elu on nii raske ? Olen kuulnud, et paljudele meeldib rohkem ulikool kui keskkool, sest see on vabam ja sa opid seda, mida tahad! Enamjaolt.
Anyways, loodan et sul koik hasti!

:)))
tsauksti