Viimased kaks päeva Avega on olnud ääretult lahedad. Nii hea on, et piinliku vaikust temaga ei teki. Me alles rääkisime, et on kahju, et osade inimestega tekib side automaatselt ning osadega mitte. Minu arust on see nii kurb. Isegi kui väga pingutada pole see võimalik, sest ühiseid tegureid elus pole. Pole pidepunkte, millest rääkida. Avega on aga lihtne. Ja mul on selle üle nii hea meel! (PS! Ave, Sa oled super!!)
Täna käisin ma megazonis koos osade klassikaaslastega ja mul oli seda täiega vaja. See on super võimalus pingete maandamiseks. Kõik sai välja elada ning nüüd on jälle hea olla.

Head ööd!

Minul on üks küsimus. Kas keegi enam neid blogisid loeb ka? Muidu on ikka päris mõttetu siia kirjutada. Mina ikka vahel vaatan, kuid midagi uut kirjutate te ka nii harva. Kahju on lausa.

Jälle haige.

küüditamine ja raskused

Viimasel ajal olen ma väga palju mõelnud, mida inimesed, keda küüditati on pidanud läbi elama. Millised on nende armid ning punktid? Pidev hirmus elamine. Lihtsalt kohutav on mõelda, et üks neist oleks võinud olla mina.
14.juuni 1941 kaotas ligi 10 000 inimest oma kodu. Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Enamik neist hukkus vangilaagrites. Naised ja lapsed saadeti asumisele
Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Nendest jäid ellu umbes pooled. 23.märtsis 1949 kaotas oli neid inimesi aga poole rohkem. Kui õpetaja sellest tunnis rääkis oli terve klass tasa, ja seda ei juhtu just väga tihti. Minu elu on ikka väga lihtne. Ma oleks heameelega lihtsalt nutnud.
Kui tihti ma kurdan kui raske mu elu on? Liiga tihti. Samas ma ei tea, mida raske tähendabki. Elada oma perest lahus, teadmata, kas tuleb kunagi see päev, mil ma neid uuesti näen, vot see on raske. Tunda nälga ja heita magama iga päev teadmisega, et see võib olla mu viimane. Need on raskused, mis on ületamatud. Aga see, kas ma jõuan koolitöö õigeaegselt valmis või kas ma leian aega, et oma sõpradega olla. See ei tohiks raske olla. Kui püüda.
Minul on Jumal, kellele toetuda ning sõbrad, kes aitavad mind alati. Miks ma nii palju siis ikkagi kurdan? Liiga tihti on see palju kergem. Aga nüüdsest proovin ma ennast parandada! Ma teen nii palju kui jõuan ning kui ei jõua teen poole! (Vähemalt ma proovin!) Ja ma paluks selleks teie mõistvat suhtumist. Ma tean, et kõik võtab aega, ning et on asju, mida ma veel teha ei julge ja mis tunduvad liialt rasked, kuid ma loodan, et need on mööduvad. Aga see ei juhtu üleöö ning ma loodan, et te saate ka sellest aru.

Aga teadke, et ma armastan teid igal juhul!


Liis

Teate mis? Viimased kaks päeva on olnud nii head.
Eile trotsides oma und tõusin ma üles ning mul oli äärmiselt halb tuju. Õues sadas lörtsi ja mul polnud mingit tahtmist kooli minna. Aga ma tegin seda ikkagi. Peale tunde pidin veel kehalisse minema ning see ei teinud asja sugugi paremaks. Ma olin üleni märg kui ma lõpuks valmis sain ning suundusin siis Triinu juurde Järvele. Seal läks mu tuju aga paremaks ning kui ma lõpuks koju jõudin tahtsin ma täiega palveõhtul Kaljusse.
Me olime Külliga kahekesi ning kuigi ma olin alguses natuke kurb, oli mul hea meel, et temagi tuli. Ma lugesin talle oma lemmikkohti piiblist ja mul oli nii hea tunne see. Temaga rääkida on äärmiselt tore! Ja ta on nii hea kuulaja. Ma sain ta kohta täiega palju teada ka, mis on nii tore.
Vot ja siis suundusime me Mai juurde, aga enne ostsime me Viru tänavalt Maile ilusa kollase gerbera, sest Mai on nii kallis minule. Pärast suundusime veel McDonaldsisse. Ja rääkisime veel paljudest asjadest ning lihtsalt vaatasime inimesi. Nii hea oli!
Koju jõudes taipasin, et kuigi kõik tegid eile midagi, ei pidanud ma siiski üksi olema, sest Jumal on nii hea. Ta saatis Külli! Ja see oli nii hea!
Ja täna veetsin ma jälle Külliga aega. Me käisime Mail külas ja siis Triinu juures. Ja see, et me Triinu juurde läksime oli ka täiega hea, sest muidu ei oleks ta täna vb süüa saanudki, sest järjekorrad olid täiega pikad Selveris. Tagasi Selverist me tulime jala ning mängisime teel "10 küsimust". Täiega hea!
Mu elu on ikka nii hea, sest Jumal on lihtsalt vapustav! Ma olen talle nii tänulik!
Armastusega,
Liis

PS! Ave, ma armastan sind täiega! Loodan, et sa saad hästi ruttu terveks!

PS2! Kas te nägite kui palju ma kasutasin sõna hea! Lihtsalt SUPER!