Juba eile õhtust saati on mul mulli tunne. Ma oleks nagu väike seebimullike, mis on küll ilus ja värviline, kuid väga habras ning kergesti purunev. Nii imelik. (Imelik on minu uus parasiitsõna!)
Ma tavaliselt ennast küll nii ei tunne.
Ja eile sain ma teada, et ikka nii hea on kui sulle meelde tuletatakse, kui väärtuslik sa teiste jaoks ikka oled. Kohe seest võttis soojaks. Paljud võtavad inimesi lihtsalt enesest mõistetavalt ning minu arust on see ikka jube kurb. Tuleb ikka inimestele meelde tuletama hakata, et nad on tõelised aarded Jumalalt ning et ilma nendeta oleks meie elud hoopis teistsugused.
kolmapäev, 17. september 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
tsau. näed, sinu kommentaaride mõjul tulin sind lugema üle pikema aja. räägi, mis sa õpid?
Mis värvi mullike sa oled - roheline, sinine või roosa? Mina olen igatahes roheline. Või äkki oled hoopis oranž - see oleks ka kindlasti lastele väga hästi peale läinud:D Sina igatahes läksid küll hästi peale neile! Ja isegi mulle - missest et sa oranž mullike oled:D
:D
Mullid on ohtlikud asjad... esiteks tekitavad haigust ja mida kõike muud ka veel. Ja väga väga valus on, kui mull katki läheb:(.
Kallistan kõvasti!
Sa oled mulle HÄSTI kallis Liis!
Postita kommentaar