Täna kodugrupist tulles mõtlesin ma väga pikalt valust, sest mul oli valus füüsiliselt valus.
MA jäin aga mõtlema sellele, et kuigi on füüsiline valu teeb vahel väga palju valu, möödub see tavaliselt suhteliselt kiiresti. (Loomulikult on erandeid, kuid nendele ma praegu väga keskenduda ei tahaks.) Ja siis ma mõtlesin, et vaimne valu on umbes 100 korda hullem. Füüsilise valuga tulevad inimesed tihti peale toime, kuid vaimse valuga mitte. See närib hinge ja võib täielikult elu ära rikkuda. See võib inimest drastiliselt muuta. Vaimne valu on JUBE! (Ma tahan lihtsalt siinkohal ära mainida , et minuga on kõik korras hetkel ja ma ei tunne vaimset valu. Igaks juhuks ütlen, et te sellest postitusest valesti aru ei saaks.)
Ja siis jäin ma mõtlema sellele, kui palju me tegelikult ise koormame ennast. Me valutame südant asjade pärast, mis ei ole üldse meie võimuses. Me peaks lastma Jumalal selle võtta. Aga inimesed nagu me kõik oleme, me tihti peale ei taha anda oma elu kellegi teise kontrolli alla. Me oleme selleks liiga nõrgad.
Jaga oma valu ja sul hakkab ise palju parem. Mida kiiremini, seda parem!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Ma tahtsin ka ükskord valust postituse teha, aga ma ei tohtinud, kuna pidin positiivseid asju kirjutama...aga ma arvan, et teen selle varsti ära:D
Igatahes, tahtsin öelda, et sa oled ikka niii äge ja isegi kui meie kaneelisaiad ära kõrbevad, on sinuga jutuajmine seda väärt!:)
na ja:P (sry ma olen nii nõus, et ei oska midagi muud targemat kostagi:P)
Postita kommentaar