teisipäev, 4. november 2008

Vaikus on pilvist langend vihmatilk
vaikus on üha ununev silmapilk
vaikus on rõõm mis kulda on väärt
vaikus on valu mis kõditab säärt

vaikuse varjus tehtud saab palju
vaikus on ainuks, kindlam kui kalju
vaikus on meie ja vaikus on kõik
vaikus on see, kellel ainult on võit

vaikuse valu on kõige suurem
vaikides minule saavad su huuled
vaikuse unustus summutab kõik
vaikus on tühjuse meeleheite hõik

vaikus on mälestus mida enam ei taha
vaikus on siis kui ma jätan su maha
vaikus on juba möödunud aeg
vaikus on valu ja vaikus on raev

vaikus on muusika mis hellitab meelt
vaikides kohtuvad kaks eri maa keelt
vaikus on kõrgem kui mistahes hekk
on vaikusel igale erinev mekk

vaikus on siis kui unne sa vajud
vaikus on see mis kauniks teeb sajud
vaikus on meeletu, häbelik olek
mida sa teeksid kui vaikust poleks?

vaikuse hääl nii kaunina tundub
vaikus hääl taas vaikuseks sumbub
vaikus on viimane asi mis hirmus
vaikus kord haihtus siis jälle ilmus

vaikuse olek on tõeline ilu
vaikus on tuule hääl lepapuuvilus
vaikus radu nii paljud on käinud
ent siiski ta ilu ei ole nad näinud

vaikuse häälel on tugevaim kaja
vaikus on vait kui vahel on vaja
vaikuse pisaral kõrge on hind
vaikuse pisar on vaba kui lind

vaikuse karjeid vist keegi ei kuule
vaikus jätab jälje su lahkunud suule
vaikus on see, mis meid kõiki kord tabab
vaikus on kõik, mida keegi ei jaga

vaikus on tunded millest ei räägi keegi
vaikus ei reeda ning tore on seegi
vaikus on teineteise nautimise hetk
vaikus on alanud, lõputa retk

Kas vaikus on hirmutav? Kas paneb ta meid igatsema hetki, mis olid veel täidetud muusikahelidega? Ja äkki on just vaikus täiuslik muusika?

Tihti peale me isegi ei saa aru, kui palju on meie ümber tegelikult müra. Inimesed räägivad, asjad kukuvad maha, liiklus, muusika ja nii edasi. Ma ei lasknud Iirisel täna meelega raadiot tööle panna, et ma saaks kordki nautida rahu ja vaikust.

Samas vaikus ise on kõrvu lukustav. Ja see on nii hirmutav vahel, et kohe ei saa. Kõige hullemad hirmud tulevad vahel silme ette ning tihti peale just vaikuses kipuvad inimesed liigselt üle mõtlema.

Üle üldiselt on vaikus on selline hea rahulik seisund. Aga vaikuses ei tohi ka liiga kaua olla. Vaikuses võib kuulda hääli, mida müra sees ei taju.

Me elame vaikuse ajastul.

Seegi võib aga olla liiga kärarikas...

3 kommentaari:

Mare ütles ...

Vaikus on aus - ei varja midagi. Muusika ja müra summutab meie mõtted ja tundub, et olenevalt nende mõtete iseloomust vist siis saabki vaikus kas hirmutav või vabastav olla:)

ave ütles ...

Ma nõustun Marega. Vaikus võib tunduda vahel hirmutav, sest see tegelikult ju paljastab meie sisemuse. Aga mulle see meeldib. Aitab mõista.

Kallis oled!:)

triinukeedus ütles ...

hei liisi ?
kuidas sul laheb ? kuidas ulikool ?
avastasin end ukspaev lugemas sinu blogi : )))!
vaga palju motlemisainet!

ole tubli !
: )