Avastasin täna, et teisipäev on minu jaoks alati kõige raskem päev nädalas. Ma lähen füüsika loengusse kehva tundega ja sealt välja tulles on tuju kuidagi veel halvem. Füüsika loengus ma mõtlen alati millegi pärast halbadele asjadele. Kunagi ei tule midagi positiivset mõttesse. Kõige hullemad teooriad kerkivad mõtetesse ja ei taha sealt kohe kuidagi ära minna. Ma arvan, et see tuleb sellest, et füüsikat ma nagunii eriti ei kuula ning see tähendab, et mul on kolm tundi lihtsalt mõtlemiseks. Kuna aga keskkond ei ole just kõige meeldivam, siis häid mõtteid on suhteliselt raske mõelda.