Ma jäin mõtlema selle "jutluse" üle, mis ma eelmine laager pidasin. Ja kui aus olla, siis ma eriti ei mäleta, millest ma rääkisin. Ma mäletan seda, et ma ütlesin, et me tegelikult ei pinguta üldse, et uute inimestega tutvuda. Ma mäletan seda ülesannet, mis Mare meile andis, et me küsiksime inimestelt vähemalt kolm küsimust, et neid natuke paremini tundma õppida ja kuidas need küsimused olid kuidagi naljaga pooleks küsitud, et lihtsalt asi tehtud saaks. Mai oli nii armas ja üritas mind ka aidata, kuid see ei tundunud õige. Tegelikult on see suhteliselt ime, et ma üldse midagi rääkisin. Ja see, et ma nutma hakkasin oli ka suhteliselt tore. Ja ma ei saa ikka Mare aru, miks sulle see nii väga meeldis.