Oktoober algas juba ja ma avastasin, et ma ei olegi bloginud. Ajad on päris kiired olnud ja nii mõndagi on juhtunud. Ja ma olen ikka väga vrahul, et kõik see toimunud on. Ma tahan vabandada, et ma teile eile nii ootamatult rääkisin, kuid mul on ikka nii hea meel, et te mu seljataga seisate. Ja väike muretsemine ongi ju vajalik, aga ärge siis liiga palju, onju?!

Ma lihtsalt tahtsin öelda, et ma olen õnnelik ja ma tahan, et te koos minuga rõõmsad olete!