Lugesin täna jälle natuke raamatut "10 käsku 21.sajandil" ning sattusin selle loo otsa ja ma lihtsalt pidin seda teiega jagama.

Üks ärijuht kõnnib mobiiltelefoniga rääkides ilusal päikesepaistelisel mererannal. Peale telefonikõne ei kuule ta midagi peale lainetemüra ja kajakakisa. Temast eespool tukastab lihtsas riides mees kaldale tõmmatud kalapaadi varjus. Kui ärijuht mööda läheb, ärkab kalur üles, ja ärimees, kes nüüd tagasihelistamist ootab, otsustab juttu teha.
"Ilm on suurepärane, kalu on küllaga; miks te niisama vedelete ega lähe rohkem kala püüdma?"
Kalamees vastab leebelt: "Sest ma püüdsin täna hommikul piisavalt."
"Aga kujutlege ainult, " ütleb ärijuht, "kui te käiksite merel kolm või neli korda päevas ja saaksite kolm või neli korda nii palju kalu. Kas teate, mis siis juhtuks?"
Segaduses kalamees raputab pead.
"Noh," ütleb ärijuht innustudes, "te võiksite osta endale mootorpaadi. Seejärel, ütleme kahe aasta pärast, võiksite osta veel ühe. Siis, võib-olla kolme aasta pärast, võiksite osta purjeka või paar. Ja mõelge vaid, ühel päeval te võiksite ehitada külmutustsehhi- lõpuks võiksite saada endale isegi helikopteri kalaparvede jälgimiseks ja purjekate suunamiseks. Võiksite isegi soetada endale veoautod kalade pealinna transportimiseks ja siis..."
"Ja siis?" küsib kalur.
"Ja siis," lõpetab ärijuht võidukalt, "te võiksite istuda rahulikult mererannas, tukastada päikese käes ja vaadata ilusat ookeani!"
Kalamees vastab: "Mis ma siis praegu teie arvates teen?"

Kui ma selle loo läbi lugesin, jäin mõtlema, et mina olengi see pime ärijuht. Minu jaoks on alati tähtsamad asjad, mis alles tulevikus ees on. Ma ei pane kunagi tähele asju, mis mul juba on. Ma ei oska puhata ja aega maha võtta. Aga teate, mul hakkas kohe palju parem, kui ma seda lugenud olin. Nüüd kus ma seda endale tunnistanud olen, saan ma ju koos Jumalaga probleemiga tegelema hakata. Ja see on VÄGA hea uudis.