Eelmine aasta ma mõtlesin koguaeg, et miks Triin hakkas õppima alles paar päeva enne eksameid ja ise lubasin endale, et minuga seda küll ei juhtu. Peale kooli lõpetamist asun kohe õpikuid lugema, et kõik ikka ilusti selgeks saada. Arvake ära mis juhtus? Loomulikult kui kool läbi sai ning kirjand kirjutatud mõtlesin, et ah, järgmine on ühiskond ning selleks õppida vaja ei ole, kui ma olen kursis asjadega, mis ühiskonnas toimub. Matemaatika jaoks ka eriti õppida vaja ei olnud ning ma mõtlesin, et ajaloo õppimiseks on ka piisavalt aega. Need kaks nädalat läksid aga kuidagi liiga kiiresti. Ja peagi avastasin, et aeg oleks õppima hakata. Loomulikult olin ma enne konsultatsioonides käinud ning natuke targemaks saanud, kuid see ei ole ikkagi see sama. Niisiis kolm päeva enne asusin ma usinasti õppima. Viimase osa sain selgeks alles tund aega enne eksamit. Päris napikas, aga õnneks ma jõudsin. Nüüd kus mul on viimane eksam 9.juunil ei viitsi ma selleks ka eriti õppida, kuigi peaksin, sest ma ei mäleta praegu suurt midagi keemiast.

Täna ma käisin koos emme ja Martiniga väljas jalutamas. Ma sain natuke päikest ka, kuigi pruunimaks mu käed küll ei läinud. See ongi minu needuseks. Aga ma sain emmega päris palju rääkida ning see on alati tore. Täna oli hea päev!