Iga hinge arengus saabub kord aeg, mil peamiseks
püüdluseks pole enam füüsilise keha ellujäämine,
vaid vaimne kasvamine. Mitte maise edu
saavutamine, vaid enese kõrgeima olemuse
avastamine.
Mina arvan, et liiga tihti mõtlen ma ennem oma füüsilise keha vajadustele ning alles siis kuimõik muu korras, sellele mida mu vaim vajab. Ma leian, et liiga tihti teen ma valesid otsuseid. Kuigi ma püüan, olen ma veel liiga "väike" ja mul on veel kõvasti kasvamise ruumi. Kui paljud saavad julgelt väita, et nad hoolitsevad alati enne oma vaimu eest ja siis alles füüsilise keha eest??
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Peaaegu et nagu meie issi lemmikmõttekäik lihtsalt parafraseeritud:P Jaa, aga õige ikka.
Ma täiesti nõustun!
Postita kommentaar